Täna andis Eesti välisluurega tegelev teabeamet välja oma ajaloo esimese aastaraamatu, kus toob Läänemere suurima ja ainsa sõjalise ohuna esile Venemaa, kes teatud olukorras võib rünnata ka Balti riike.
- Venemaa presidendi Vladimir Putini režiim on ohuks tervele Läänemere regioonile. Foto: epa
Kokkuvõttes kirjutab
teabeamet, et praegu võimul oleva Vene valitsuse viljeldav poliitika on ja jääb lähitulevikus ainsaks Läänemere regiooni sõjalist julgeolekut ohustavaks teguriks. Idanaabri erimeelsused Läänega, süvenev vabatahtlik isoleeritus, raskesti ennustatav ja agressiivne tegutsemine oma plaanide teostamisel nõrgestab meie regiooni julgeolekut.
Venemaa juhtkonnas valitseb veendumus, et lääneriikidega suheldes saab Venemaa oma huve kaitsta üksnes jõupositsioonilt, mis muu hulgas hõlmab sõjalise ähvarduse pidevat demonstreerimist. Venemaa juhtkond peab NATO tegevust oma julgeoleku kindlustamisel ja NATO liikmesriikide arvu suurenemist eksistentsiaalseks ohuks oma riigile. Oma huve kahjustavana käsitab Venemaa ka Euroopa Liidu integreeriva loomuga poliitikat. Sellisest ohuhinnangust lähtudes käivitas Venemaa agressioonid Gruusia ja Ukraina vastu, sest püüab kõhklematult, kõigi vahenditega takistada oma eesõigustatud huvidesfääri kuuluvate riikide vahetut liitumist Läänega.
Venemaa on oma kaitse-eelarvet viimasel kümnendil suurendanud, kuid tema relvajõudude suutlikkus eri tüüpi konfliktides ei ole ühtlane. Venemaa võime pidada sõda ainult konventsionaalsete vahenditega on piiratud ja praeguses majanduskriisis probleemid pigem süvenevad. Kuigi see on ebatõenäoline, ei saa täielikult välistada sõjalise jõu kasutamist Balti riikide vastu, sest meist kaugel toimuvatel konfliktidel võivad olla siirded ka Läänemere piirkonnas. Vahetut sõjalist ohtu Eestile vähendab NATO heidutus- ja kaitsetegevus. Suurt osa asjaoludest, mis tegid Ukraina Venemaa agressioonile vastuvõtlikuks, Eesti puhul ei esine.
Vladimir Putini režiimil puuduvad ideed ja ka tahtmine Venemaad ühiskondlikult ja majanduslikult kaasajastada. Venemaa ühiskonda proovitakse koondada vastandudes Läänele, luues välisvaenlase kuvandit ning püüdes taastada nõukogudeaegset mõjuvõimu. Kremlis usutakse, et riiki tabanud raskest majandusolukorrast saadakse üle paari aasta jooksul. Juhtkond sisendab ka rahvale, et raskused on ajutised ja tekitatud väljastpoolt, selleks et Venemaad nõrgestada. Majanduskriisist väljumiseks ei piisa Venemaale aga ainuüksi sanktsioonide tühistamisest ja kõrgest nafta hinnast, selleks on tarvis ka laialdasi majandusreforme.
- Teabeameti juht Mikk Marran Foto: Raul Mee, Äripäev
Terrorism ja küberjulgeolek
Teabeamet jätkab aastaraamatu kokkuvõttes, et praegune islamiterrorismi laine maailmas on seninähtutest kõige laiahaardelisem ja ohtlikum. Rahvusvaheline terrorism Eestit praegu väga tõsiselt ei ohusta, kuid kujutab endast kõrget riski, eelkõige Eesti kodanikele välismaal. Suurim oht Eestile on radikaliseeruvad islamikogukonnad naabermaades ning Euroopa Liidu kodanike osalemine relvastatud konfliktides väljaspool Euroopat, ennekõike Süürias ja Iraagis.
Keerulise julgeolekuolukorra tõttu migrantide päritoluriikides on oodata migratsioonivoo jätkumist Euroopasse. Euroopa Liidu liikmesriikides on migratsioonikriisi taustal populaarsemaks muutunud need paremäärmuslikud liikumised ja erakonnad, kes on Euroopa Liidu vastu vaenulikud. Äärmuslike vaadete levikut ja pingete tekkimist kasutab osavalt ära Venemaa oma välispoliitilisi eesmärke püüdes.
Peale selle juhib teabeamet tähelepanu infotehnoloogilistele rünnetele, mis võimaldavad suhteliselt odavalt ja tõhusalt destabiliseerida poliitilist või majanduslikku olukorda, põhjustada füüsilist kahju ITst sõltuvatele seadmetele või lüüa rivist välja olulist informatsioonitaristut. Piirid küberaktivistide, -kurjategijate ja riigi palgal olevate häkkerite vahel muutuvad järjest hägusamaks. Eesti on endiselt sagedaste küberrünnakute sihtmärk, kuigi need ründed ei ole olnud väga intensiivsed.
Seotud lood
Eesti luure hinnangul on Lääne ühtsus Venemaale sanktsioonide kehtestamisel ja rakendamisel olnud Moskvale halb üllatus ja meenutanud asjaosalistele, et agressiivsel välispoliitikal on mõnikord tagajärjed.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.